2014/12/06

Maailm on täis värve

Viimase nädala jooksul olen korduvalt tõdenud kui hämmastavalt palju erinevat värvi eritisi mu ninast välja võib tulla. Eile õhtul andsin lõpuks alla ja käisin apteegis ära. Ma olen nüüd üks suur pseudoefedriin (müüginimetus Sudafed), aga kasu on null.

Reede hommikul jõudsin Rootsist tagasi. Muud huvitavat ei olnud, kui et käisime lastega Stockholmi botaanikaaia kasvuhoonetes. Neil on seal palju troopilisi liblikaid, kolm väikest ja kaks keskmist haid, mõned raid ja teisi eksootilisi elukaid.
Kaks kilpkonna tegelesid väga häbitult keset liivaga kaetud platsi väikeste kilpkonnade tegemisega ja see oli kõige staatilisem asi, mida ma elus näinud olen.

Mimikri. Esiplaanil olev pruun leht on tegelikult liblikas. Kahjuks fookusest väljas, aga jalad peaks natuke näha olema.

Üldse ei liiguta. Isegi suu oli kogu aeg sama nurga all lahti.

Meie kaks ja pool nädalat kadunud laps toodi ka lõpuks koju tagasi  - saime oma külmkapi garantiist kätte. Kaks jõulist meest tõstsid ta kilesse mähituna autost maha. Minu pärimise peale, mis tal siis viga oli, ei osanud nad midagi vastata. Esikülg oli ühest servast läbi vettinud papitükiga kaetud. Kohe oli arvata, et halb märk. Kui mees koju tuli, vaatas korra külmiku tagumist külge ja ütles, et uus kompressor on pandud. Siis vaatas esimest külge ka ja ütles veel, et kapp oleks nagu sõjas käinud. See on uskumatu, et nii väikese papitüki abil nii palju mõlke ära annab peita. Mees arvas, et ei viitsi Euronicsi poistega õiendama hakata selle pärast. Mina arvasin sama. Kuna poisid olid kapi keset kööki suvaliselt maha pannud, tõmbasin ahju uksega ühe pika kriipsu ka mõlkidele seltsiks igaks juhuks. Vähemalt nurrub ta meil nüüdnagu noor lõvi ja enam ei ole vaja piima kättesaamiseks hommikuti poolpaljalt terrassi ukse vahel külmetada. Päris hea on jälle valge inimese moodi elada.

No comments:

Post a Comment