Lumi on maailma geniaalsemaid leiutisi ja kahe teraga mõõk ühteaegu. Lumi tuleb ja katab kõik koleda, koristamata koerajunnidest maha loobitud viinapudeliteni. Samas uusi sigadusi lumi, eriti värske, ei salli - jäljed jäävad kohe näha. Muidu pidi lumega olema nagu külalistega. Kaks korda on tore: siis kui tulevad ja siis kui lähevad. Glamuurivaeses mudases novembris on lumi siiski eelkõige teretulnud vahelduseks.
Eks igaüks rõõmustab omav viisil. Minul on hea meel selle üle, et ma sel talvel minu autol esimene sild veab. Minu vanem laps teatas täna, et lumi olevat tema lemmiktoit. Lume suhtes on ta alates 2. eluaastast ebatervet gurmaanikirge üles näidanud. Ise väidab küll, et KÕIK lapsed tohivad lund süüa ja ainult tema ei söö. Eks ta jääb muidugi vähemalt viis korda päevas mulle vastupidisega vahele ka või räägib end hoopis ise sisse.
Üle-eelmine oli see õnnetu lumerohke talv, mil tööandja mulle tagasillaveoga auto oli andnud. Õhtul last aiast ära tuues võristasin järjekordselt parkimisplatsi lumepudrus ratast ringi. Selle peale arvas laps: "Jajaa, emme. Selle pärast sa oled siin kinni, et ise sa sõitsid siia pahasse musta lumme, millel soolane maitse on!" Pokkerimängijat või poliitikut sellest lapsest küll ei tule.
Lõpuks siis kommentaarid jälle töötavad.
VastaKustutaVäga lahe lugemine. Kirjuta Allikene veel ja rohkem. Loeme ahnelt kõik üle