Eelmise aasta 31. oktoober lõppes ikaldusega. Korralikud magusavarud on mul kodus alati olemas, aga sellist zombide, kummituste ja teiste lummutiste sissetungi küll oodata ei osanud. Peale kuuenda "Komm või pomm?" seltskonna lahkumist oli ära jagatud kogu komm ja šokolaad ning tuli minna puuviljakorvi sisu kallale. Kümnenda kommipommijate grupi saabudes oli neile anda vaid kolm viimast Coference pirni korvi põhjast. Enne, kui ukse kinni panna jõudsime, hakkas üks tiigrikostüümis juba kaaslastele halama, et näh, ainult pirni sai. Enda süü, et varem ei tulnud! Meie tegime toa pimedaks ja lootsime, see kümnes kamp seekord ka viimane oli. Peale tunnikest vaikust julgesin välja oma jooksuringile hiilida. Tagasi tulles lõgistaski jälle üks luukere meil aia taga. Mina lõin värava tema nina alt julmalt klõpsuga kinni, sest talle ei oleks meil tõesti enam midagi peale jahu anda olnud.
Mardilaupäevaks valmistasin ennast juba korralikult ette, aga siis käisid meil vaid kahed mardisandid. Kardipäeval mitte kedagi. Ajastu märk vist.
Rahulikku hingedeaega!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar