2014/09/25

Miks lapsed eelistavad friikartuleid köögiviljadele?

Tehniliselt võttes on ka friikartul muidugi köögivili, aga see selleks. Toidu maitse ja maitsmisega seonduvalt on mul aastate jooksul tekkinud kolm küsimust, mida ma õigel ajal ei küsinud ja mis nüüd vastuseta seisavad. Pealkirjas olev küsimus ei ole ükski neist, sest sellele ma vastust juba tean.

Friikartulite kohta esitas toidukeemia õppejõud väga lihtsa teooria. Enamus aroomühendeid lahustuvad hästi rasvas. Aroomühendid on need, mis toidu hästi lõhnavaks ja maitsevaks teevad. Kuna hamburgerirestorani kiirtoit enamasti rasvane on, on ta ka maitsev.

Toidu sensoorse analüüsi õppejõud rääkis, et maitsed tunneme keelel olevate maitsepungadega. Lastel, eriti väikestel, on neid palju rohkem kui täiskasvanutel. Seetõttu tunnevad nad maitseid, ka kibedat maitset palju paremini. Seega kui laps arvab köögiviljade kohta: "Mulle ei maitse need, ääää!" siis võib tõesti olla nii, et need maitsevad tema jaoks nagu koirohi.

Teine sama aine õppejõud rääkis, et kibeda maitse vastumeelsus on kaitsemehhanism - looduslikud mürgised ained kipuvad kibedad olema. Veel rääkis ta, et erinevate maitsete tundmiseks on keelel erinevad piirkonnad. Kibeda maitse ala asetseb eelkõige keele tagumises osas. Minu meelest on see on evolutsiooniline mõttetus. Kibemürgine toit jõuab keele tagumisse ossa siis, kui inimene neelab ja seega oleks nagu natuke hilja aru saada, et tegu mürgiga on. Kuigi sellel õppejõul küll kõlav tiitel oli, ei tundunud ta mulle seda nägu olevat, et sellest ta midagi arvata oskaks. Ma ei hakanud siis temaga seda paradoksi teemaks võtma. Nüüd mõtlen, et oleks võinud proovida küll, äkki ta siiski teadis või oleks osanud oletada. Siit esimene küsimus: miks on inimese arenguloos kujunenud nii, et kibedat maitset tunneme keele tagumise osaga?

Ühel seminaril juhtusin kuulama Soome teadlase ettekannet uurimusest, kus lasteaialastele anti proovida erinevaid toite. Nende hulgas ka lastele uusi tundmatu ja eemaletõukava lõhna või välimusega asju nagu kaheksajala lõigud, sinihallitusjuust jmt. Lapsed jagunesid rühmadesse:
-need, kes tahtsid proovida, proovisid ja neile maitses
-need, kes tahtsid proovida, proovisid ja neile ei maitsenud
-need, kes ei tahtnud proovida, sunniti proovima ja neile maitses
-need, kes ei tahtnud proovida, sunniti proovima ja neile ei maitsenud
-need, kes ei tahtnud proovida ja ei proovinudki
Tuli välja, et täiskasvanuna arenes nende toitude suhtes vastumeelsus kõige tõenäolisemalt välja neil, keda sunniti proovima. Need, kes vabatahtlikult proovisid ja kellele ei meeldinud või proovimata jätsid, neile võisid samad toidud hilisemas elus meeldima hakata.

Vanasti oli lasteaias nii, et kui taldrik ette pandi, siis tuli süüa. Aafrikas lapsed nälgivad jne. Mul ei ole ühtegi enda vanust lasteaias käinud tuttavat, kellel sellega seoses mõni traumaatiline mälestus puuduks või kes ei oskaks meenutada mõnda eriti võigast toitu, mida lasteaias sööma pidi. Mingil hetkel hakkasid osad lasteaiaõpetajad praktiseerima seda, et toidust tohib keelduda peale maitsmist. Mulle tundus see väga mõistliku lähenemisena. Tähendab ei ole nii, et ütled ilma proovimata, et sulle ei meeldi ja sa ei taha. Esiteks maitsed ja kui tõesti ei meeldi, siis võid keelduda. Nüüd selle uurimuse põhjal võiks nagu eeldada, et nii tekib lapsel tulevikus pakutud toidu siiski suhtes üsnagi tõenäoliselt vastumeelsus. Kuna mina räägin soome keelt hullemini, kui lektor inglise keelt rääkis, jätsin küsimata selle kohta. Küsimuse selgitamine ja vastuse kuulamine oleks arvatavasti kujunenud pikaks ja piinarikkaks. Tegelikult oleks võinud küsida küll, sest vaevalt, et elu mind selle inimesega enam kokku viib. Siit ka teine küsimus: kas proovima sundimine teeb toidu lapsele tõesti sama vastumeelseks, kui sööma sundimine?

Toidu maitse- ja ülejäänud meelte abil tajutavate omaduste aluste kohta on Tehnikaülikooli teadlased kirjutanud kaks päris head raamatut:
Toidu sensoorne analüüs I ja II. Ma mäletan end paar aastat tagasi esimest osa välja laenavat inimesele, kellega mul tänasel päeval kontakt puudub. Oleks pidanud varem oma raamatut nõudma hakkama. Siit ka kolmas küsimus: kus mu Toidu sensoorne analüüs I on?
Minu Toidu sensoorne analüüs II. I osas oli suurepärane keelekaart, kus erinevad maitsepiirkonnad näidatud, aga see on teadmata kadunud

No comments:

Post a Comment