2014/08/14

Tallinn vs muu Eesti

Suvel saab ikka kuulda, kuidas maa- ja väikelinnade inimesed kurdavad turistide hordide üle, kes nende rahuliku kodukandi nagu tirtsuparv üle ujutavad, kohalikke ja nende kombeid ei austa, ülbitsevad teenindajatega, rahapakki käes lehvitavad ja nõuavad, et nemad on Tallinnast ja üldse!

Ettekandjaid-poemüüjaid ei rõhu,  Tallinnas ka ei ela ja rahajutuga ei taha ennast üldse masendama hakata. Ikkagi tunnen end puudutatuna, sest asi on veelgi hullem: ma elan Viimsis! Viimsi, teatavasti, on kirss Tallinna tordil. KÕIK seal elavad inimesed on uusrikkad ja selle tõttu ka eranditult matsi, mitte inimese kromosoomistikuga.

Rulluisutasin Randveere tee kõrval kergliiklusteel. Autoteel minust kaugemal olevas suunavööndis peatub auto, juht laseb akna alla ja roolis olev vanem meesterahvas hakkab midagi seletama. Mida, kuulda ei ole. Näitan kõrvadele ja raputan pead. Automootor teeb traktori häält rokk-kontserti detsibellidel. Sellise häälega auto lihtsalt ei saa kehtivat ülevaatust olla. Mees seiskab mootori. Auto seisab keset teed 90-alas, pealegi üsna halvas kurvis.
"Kuidas Kelvingi külla saab?" Oh jeerum, õigest ärapööramiskohast on nad oma 3 kilomeetrit tagasi mööda sõitnud. Nii ütlengi.
"A kus see oli?" Teised teevad sama ajal viimase hetke pahaseid möödasõite teel seisvast autost. Tõesti on halva nähtavusega kurv vestlemiseks. Üritan seletada, et tagurdagu nüüd paar meetrit, seal saab väikese ristuva tee otsas ohutumalt seista. Selle peale kargab kõrvalistmelt välja uljas pensionäriproua.
"KUIIDAS ME KEELVINGI KÜÜLLA SAAAME???!!!"
Kalkuleerin kiiresti, et kui neid nüüd tagasipööret tegema juhatan, keerab ta sealsamas end teele risti üle kahe suunavööndi, tagant sisse sõitmise asemel tähendab see kaks korda suuremat võimalust külgkokkupõrkeks. Kui lasen edasi järgmise teeotsani sõita, tuleb neil 5-kilomeetrine ring sisse. Vast parem ikka ja viimast nad tegema suunangi. Hirmsa lärmiga sõidavad edasi ja enne puude taha kadumist näen neid iga metsavahetee juures igaks-juhuks vastassuunavööndisse kaldumas, et veenduda ega juhuslikult nüüd selle õige teeotsaga tegu ei ole. Ohjah, vast läheb siiski hästi.

Teinekord olen isegi teel selliseid imelikke asju tegevaid juhte kohanud ja imestanud. Ega polegi vist oluline, kas Tallinnast või "maalt" (Viimsist seekord see kus-on-kelvingi paarike kindlasti ei olnud). Ometi tahaks küsida retoorilise küsimuse: no kust nad küll tulevad?

No comments:

Post a Comment