2014/08/14

Mure

Kui silmaga nähtav juba enne vanemale lapsele räägitu vääramatust kinnitas, hakkas ta huvi tundma:
"Emme, kui õde tuleb, kas ta läheb siis varsti ära?"
"Ee, äkki mingi 18 aasta pärast umbes."
"Kas sa teda haiglasse arstide kätte ei saaks jätta?"
Selgitasin, et päris nii need asjad käi.
"Viime ta siis naabritele!"
"Nooh, vaevalt need naabridki sellise asjaga nõus oleksid," arvasin. Ja siis tuli ära:
"Viime ta siis tädi Piretile, tema võtab kõik vastu, kui talle raha maksta."
Piret oli kaks aastat tema lapsehoidja olnud. Õnneks jõudsin vanemat piisavalt töödelda ja õe sündides ta teda enam ära sokutada ei proovinud.

Igavesti see minu suures osas riigi kulu elaja mõned tunnid nädalas tööelu elamine kesta ei saa. Ka kolleegide alguses niisama jutujätkuks küsitud "Millal siis päriselt tagasi?" on järjest enam muutunud siiraks surveks. Pidin andma lubaduse - veebruaris. Lehed ei ole veel kollasekski läinud, aga mõtlen juba praegu oma kümme korda päevas, et siis ma peangi ta viima kellegi juurde, kellele selle pisikese täiusliku olevuse vastu võtmise eest raha masktakse.

No comments:

Post a Comment