2014/08/09

Bossid ja kilpkonnavalvur

Minu uus boss saab olema leedulanna. Polegi juba kuus või seitse aastat leedukat ülemuseks juhtunud. Elu on olnud kirju, olen töötanud ühe Eesti naise, ühe Leedu mehe, kolme Rootsi mehe ja trobikonna Eesti meeste alluvuses. Kui küsitakse, ja vahel ikka küsitakse, siis kõige hullem ülemus on olnud Eesti mees, Läti naine kohe tihedalt kannul. Kõige parem jällegi rootslane. Oli nagu juht olema peab: karismaatiline, piisavalt karmi käega, aga mitte inimlikkuseta. Kõige hullemaga oli jällegi selline lugu, et temast sai normaalne inimene peale seda, kui arst talle õige rohu kirjutas. Kuidas ta siis ülemusena edasi oli, ma ei tea. Selleks ajaks oli minu kannatus juba katkenud.

Seda peab küll ütlema, et kõik välismaalastest ülemused on eestlast kui üht flegmaatilist tõugu kirjeldanud. Leedukas teadis eestlaste kohta veel rääkida, et omal ajal olevat neid headeks kilpkonnavalvuriteks peetud, kuni ühel ööl üks kilpkonnaaedikut valvama jäeti. Hommikuks olid kõik kilpkonnad kadunud. Kui eestlaselt küsiti, mis juhtus, siis seletas ta õnnetult: "Aga... Aga mida ma teha sain? Tegin korra värava praokile ja nad muudkui läksid viuh, viuh, viuh."
Veel pidi leedukatel eestlaste kohta üks ebaviisakas laul olema, mida ta mulle laulmast keeldus ja selle võimalik sisu ei anna mulle siiani rahu. Eks näe, äkki uus boss valgustab mind selles osas.

No comments:

Post a Comment