pühapäev, 31. märts 2024

31. märts, 2024



 Eile õhtul, kui lastega jalutamas käisime, oli Saharast jõudnud kohale kõrbetolm ja Tallinna lahelt rullus üle poolsaare udu.

Tavaliselt kellalükkamine mind ei häiri, aga peale tänaöist tunnen kuidagi puudust sellest tunnist, mille sügisel laenuks sain ja nüüd tagasi tuli anda. Hommikusöögilaua ümber rehkendasime lastega kellaaegu talveaega ümber nagu inimesed peale rahareformi veel kaua hindu vanasse vääringusse armastavad arvutada.

On 31. märts aastal 2024, õhus on kõrbetolmu, öösel mindi üle suveajale ja mina suudan jälle kirjutada.

Homme algab aprill. Varaste ja tolmu kuu nagu üks araablane seda nimetanud on.

Kõrbetolm ja udu Viimsi kohal

reede, 22. märts 2024

Kätekreem

 Mulle sõideti täna reede õhtu puhul autole tagant sisse, kui punase fooritule taga seisin. Hullu pole, stangekriim ainult arvatavasti. Eks ole näha, kui hommikul valgeks läheb auto ära pestud saab. Teine juht ütles, et kasutas foori taga seistes juhust ja kreemitas trennist tulles käsi ja siis noh… jalg libises pedaalil kuidagi… ja noh… Meesterahvas oli veel. Mitte, et see muidugi mingi määrav näitaja oleks.


Ega nüüd tagantjärgi juhtunut analüüsides teisiti ei olekski osanud teha midagi seal foori taga. Ainult seda ei taibanud ma küll õigel hetkel küsida, mis kätekreemi see mu tänane päevakangelane siis ka kasutas.




esmaspäev, 11. märts 2024

Harjutusi maailmalõpuks

 Gaasi võrguteenuse pakkuja oli päeval saatnud uutmoodi kirja. Vahelduseks üüratutele arvetele teavitas ta seekord, et keegi oli siin vahepeal gaasitrassi läbi kaevanud ja vähemalt järgnevad kaheksa tundi ei tasu selle parandusest und ka näha.

Tehniliselt võttes elan ma linnast väljas maal. Mu Lõuna-Eesti töökaaslased muidugi naeravad iga kord, kui ma hakkan seletama, et ma ei ela linnas, ma elan Viimsis, Viimsi pole Tallinn. Naeravad nii kaua, kuni näitan neile oma magamistoa aknast tehtud pilte maja ees luusivatest põtradest. Rannarahva esindajana on mul omakorda õigus naerda sisemaalaste üle, kui need tormist tulevad rääkima. Nii et tehniliselt võttes elan ma maal ja selle kohta on mul siin hästi läinud. Korralikku elektrikatkestust pole ma Viimsis vähemalt oma tänaval veel näha saanud ja see gaasijama on nüüd ka esmakordne mul.

Gaas on mu põhiküte, aga selle puudumine väga ei häirigi. Esiteks on mul ka kamin ja teiseks püsivad temperatuurid praegu õues üsna viisakalt ka nulli umber. Talv on olnud leebe ja puudevaru õues vastu kevadetki üsna korralik. Seda kirjutades olen olnud gaasita veidi üle viie tunni. Tõstan aga puid kaminasse ja aken on isegi natuke irvakil. Tunnen ennast tõelise ellujääjana. Mis mind rohkem häirib, on sooja vee teema, ka see tuleb mul gaasiboileri pealt.

Tegelikult püsib küttesüsteemis ringlev vesi üllatavalt kaua isegi soe. Põrand ei ole vähemalt jala all veel külmaks läinud. Sama moodi sai vanem laps mul just trennist tulles boileris oleva sooja veel pealt kenasti pesemas ära käia. Ka boiler hoiab sooja üllatavalt hästi. Ka mina ei ülteks voolava vee all pesemisest ära, aga mulle vist sooja vett enam nii palju ei jagu.

Olen nüüd gaasikatlasüsteemi vahetust mitu aastat juba edasi lükanud. Vana on sendi surmale võlgu, aga olen otsustanud enne uut mitte osta, kui ta päris ära sureb ühel hetkel. Uued katlad on kõik boilerita, soojendavad pesuvett nö trassi vajadusepõhiselt vastavalt tarbimisele. Ühest küljest hea, hoiab kokku gaasi, aga samas toimib see boiler ka hea puhvrina näiteks olukordadeks nagu see praegune. Või kui vesi peaks pikemaks kaduma, siis selle boileris oleva veekoguse pealt peaks tagasihoidlikult toimetades saama nädal otsa rahus hambaid pesta ja putru keeta.

Kui hüpoteetiliselt valida saaks, siis gaas on vist edetabelis asi, mille kaotus kõige väiksemaid probleeme põhjustab. Põhiline, et kraanist vett tuleb, järgmiseks elekter alles on /siin võib nüüd omaette targutada, kuidas elektrikatkestus omakorda veekatkestust võib põhjustada/ ja siis alles tuleb hetk gaasi pärast muretseda. Interneti olemasolu olulisus võiks isegi kuhugi vee ja elektri vahele paigutuda. Elu ebamugavused on kohe hoopis talutavamad, kui nende üle internetis kaevelda saab.

Aga jah, kamin. Parimaid otsuseid mu elus. Ma muidu olen rahumeelne inimene, aga kui keegi tuleb rääkima ahjukütte keelustamisest meie laiuskraadidel, siis see on see hetk, kui isegi mina olen nõus tõrviku ja hangu haarama ja nendega minema kuhu tarvis.